Harilik haab

Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik; Eesti kõrgeim lehtpuu. Harilik haab on papli perekonna ainus Eestis looduslikult kasvav puu.
Haava enamusega metsa nimetatakse haavikuks.
Ta võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks.
Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest.
Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki.
Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu.
Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik,seen,kelle viljakehasid võib näha vanade haabade tüvel.
Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu.
Kasutamine
Haavapuit on pehme,kerge ja valge,sellest saetakse laudu,tehakse tuletikke,katuselaaste ja puunõusid. Haab on perspektiivne paberipuu.
Jämedast haavast raiutakse välja ühepuulootsik ehk haabjas,mis meenutab indiaanlaste kanuud.Haabjas on olnud tähtis liiklusvahend Eestimaa jõgedel ja neid võib tänapäevalgi Soomaal näha.